Kopa mahutavus viitab materjali mahule, mida ekskavaatori kopp mahutab. Tavaliselt mõõdetuna kuupmeetrites (m³) on see kriitiline parameeter ekskavaatorikopade projekteerimisel, valmistamisel ja valikul. Kopa võimsuse arvutamine hõlmab üldiselt selliste mõõtmete arvestamist nagu sisemine geomeetria, kopa ava laius, kopa korpuse sügavus ja kopa põranda pikkus. Suhteliselt korrapärase struktuuriga kopade puhul saab siseruumi lihtsustada trapetsikujuliseks, prismaks või põhiliste geomeetriliste kujundite kombinatsiooniks, mida saab seejärel standardsete mahuvalemite abil arvutada. Näiteks umbes trapetsikujulise ristlõikega kopa puhul saab selle pindala määramiseks mõõta sisemise ristlõike ülemise ja alumise pikkuse ning vertikaalse kõrguse, seejärel korrutada see kopa tegeliku siselaiusega, et saada hinnanguline võimsus. Valem on: $V \\umbes \\frac{a+b}{2} \\cdot h \\cdot w$, kus $V$ on ämbri ligikaudne maht, $a$ ja $b$ on trapetsikujulise ristlõike ülemine ja alumine pikkus, $h$ on ristlõike vertikaalne kõrgus ja $w$ on kopa efektiivne siselaius. Praktikas on aga ämbritel sageli kõverad põrandad, kaldus külgplaadid ja ebakorrapärased avad; seetõttu on sellised valemid mõeldud eelkõige lihtsustatud hindamiseks ega kajasta täielikult tegelikku siseruumi. Mõõtmiste tegemisel tuleb kasutada sisemõõte – mitte välismõõte – ning arvestada külgplaatide, põrandaplaadi ja muude konstruktsioonikomponentide poolt hõivatud ruumiga, et vältida võimsuse ülehindamist.
Tehnilistes rakendustes tehakse vahet "löögi" (või taseme) ja "kuhjaga" võimsuse vahel. Löögivõimsus viitab mahule, kui materjal tasandatakse kindlaksmääratud võrdlustasandil, mis esindab kopa põhilist sisemist hoidevõimet. Seevastu kuhjatav kandevõime hõlmab kopa avause kohale kuhjatud materjali mahtu, mis on arvutatud kindlaksmääratud laadimisprofiili alusel, ja on järelikult suurem kui löökvõimsus. Keerulise kujuga ämbrite puhul saab 3D-modelleerimistarkvara abil luua siseruumi mudeli ja arvutada kinnise ala ruumala täpsema tulemuse saamiseks; alternatiivselt võib siseruumi jagada mitmeks korrapäraseks geomeetriliseks kujundiks, mille mahud seejärel arvutatakse ja summeeritakse. Tuleb märkida, et kopa maht näitab ruumilist mahtu ega ole võrdne laaditava materjali tegeliku massiga. Tegelikku kandevõimet mõjutavad sellised tegurid nagu materjali tihedus, niiskusesisaldus, osakeste koostis ja laadimistingimused. Seda saab hinnata valemiga , kus tähistab materjali massi, on materjali puistetihedus ja tähistab tegelikku laaditud mahtu. Mõõtes täpselt ekskavaatori kopa mõõtmeid, valides sobiva arvutusmeetodi ja selgelt täpsustades, kas võimsuse aluseks on "löök" (tase) või "kuhjatud" (kuhjatud) konfiguratsioon, saab kopa kandevõime arvutuste täpsust parandada. See annab usaldusväärse aluse kopa spetsifikatsioonide kavandamiseks, sobiva ekskavaatori mudeli valimiseks ja ehituse efektiivsuse analüüsimiseks.

