Kopp on ekskavaatori peamine töökomponent; selle konstruktsioon mõjutab otseselt kaevetööde tõhusust, kandevõimet ja kasutusiga. Tavaline kopp koosneb mitmest võtmeelemendist, sealhulgas kopa korpusest, põhjaplaadist, külgplaatidest, kopa hammastest, hambaadapteritest, lõikeservadest, tugevdusribidest ja ühendusaasadest. Kopa korpus on põhikonstruktsioon, mis on ette nähtud pinnase, liiva, kruusa või muude kaevamisel kogutud materjalide hoidmiseks ja kandmiseks; see on tavaliselt valmistatud ülitugevast ja tugevast terasest plaatidest. Kopa põhjas asuv põhjaplaat on kaevetööde ajal allutatud materjalidele ja löökkoormustele otsesele hõõrdumisele, mistõttu on vajalik suurepärane kulumiskindlus ja vastupidavus deformatsioonile. Külgplaadid on kinnitatud kopa korpuse külgedele, et vältida materjali väljavalgumist ja suurendada kopa üldist konstruktsiooni jäikust. Kopa hambad ja nende vastavad adapterid on paigaldatud ette; hambad tungivad pinnasesse ja murravad läbi kihtide, vähendades väljakaevamiskindlust, samal ajal kui adapterid kinnitavad hambad paigale, võimaldades pärast nende kulumist hõlpsat eemaldada ja asendada. Lõikeservad asetsevad üldiselt piki kopa esiserva ja teatud konfiguratsioonides töötavad lõikamis- ja kaevetööde tegemiseks koos kopa hammastega. Tugevdusribid asetatakse tavaliselt põhjale, külgplaatidele või muudele suure pingega aladele, et tugevdada kohalikku tugevust, minimeerides seeläbi deformatsiooni või pragunemist pikaajalise kasutamise ajal. Ühendusaasad toimivad liidesena kopa ja ekskavaatori ühendusmehhanismi vahel; need kinnitatakse tihvtide abil tööseadme külge, võimaldades kopal pöörata või tagasi tõmbuda kopa silindri käivitamisel.
Üldise struktuuri poolest on kopa igal komponendil oma kindel funktsionaalne roll, kandes samal ajal ühiselt kaevetöödel tekkivaid koormusi. Kui ekskavaator töötab, puutuvad kopa hambad esmase kontakti maapinnaga ja tungivad läbi materjali. Saadud kaevetakistus edastatakse kopa hammaste, adapterite ja kopa korpuse kaudu ühendusaasadele ning seejärel tihvtide, hoobade ja kaevuvarda kaudu ekskavaatori põhikorpusele. Samal ajal mõjuvad kaeveprotsessi ajal ekskavaatori kopa põhja- ja külgplaadid materjali massile, hõõrdejõududele ja löögikoormustele. Järelikult peab kopa konstruktsioonis olema tasakaalus üldine tugevus, kulumiskindlus ja kaalukontroll. Kui põhjaplaat on liiga õhuke, võib see pärast pikaajalist kasutamist läbi kuluda; vastupidi, kui ühendusaasad või tugevduskomponendid on halvasti konstrueeritud, võivad kopa tugeva koormuse korral tekkida praod või deformeeruda. Seetõttu tuleb tootmisprotsessi käigus konkreetsetest töötingimustest lähtuvalt hoolikalt kindlaks määrata terasplaatide paksus, keevisõmbluse konfiguratsioonid, kopa hammaste paigutus ja tugevduskonstruktsioonid. Tavaliste mullateisalduskopade puhul tuleks keskenduda kandevõime ja kaevetööde efektiivsuse maksimeerimisele; kivide või raskeveokite koppade puhul vajavad löögi- ja kulumistundlikud alad (nt põhi, külgplaadid ja nurgad) täiendavat tugevdamist. Igapäevases töös on samuti oluline regulaarselt kontrollida kopa hambaid, hambaadaptereid, lõikeservi, keevisliideid ja ühendustihvte, tagades kahjustatud osade kiire vahetamise ja konstruktsioonipragude kõrvaldamise. Usaldusväärse konstruktsiooniprojekti, standardiseeritud tootmisprotsesside ja korrapärase hoolduse abil saab suurendada ekskavaatori kopa kandevõimet, tööstabiilsust ja kasutusiga, mis vastab tõhusalt kaevetööde nõudmistele erinevates insenerikeskkondades.

